Korralik füüsiline treening on immuunsüsteemi turgutaja, mis parandab organismi kaitsetegevust ja ainevahetuse toimimist. Mainekas teadusajakirjas Journal of Sport and Health Science avaldatud teadusuuringus leiti selge pöördvõrdeline seos mõõduka treeningu ja haigusriski vahel. Sisuliselt täheldati, et mida rohkem tegelesid inimesed mõõduka treeninguga, seda väiksem oli nende haigusrisk.
Kas teadsid, et vähemalt 2-3 korda nädalas trenni tegemist aitab võidelda viirustega ning tõsta immuunsust?
Treening peletab eemale tuntud haigustekitaja, stressi
Teadlased ei oska päris täpselt öelda, kuidas treening immuunsust parandab või haigusi eemal hoiab. Kuid ühe teooria kohaselt uhutakse treeninguga kopsudest ja hingamisteedest bakterid välja. Seetõttu väheneb haigestumine külmetushaigustesse või grippi. Teise teooria kohaselt takistab treenimisega kaasnev kehatemperatuuri tõus bakterite paljunemist. See kehatemperatuuri tõus võib aidata kehal infektsioonidega paremini võidelda. Täpselt nagu palavik. Teatavasti teeb trenni tegemine ka tuju heaks. Seda seetõttu, et treening aeglustab stressihormooni ehk kortisooli vabanemist. Seega stress koormab meie keha ja võib panna meid kergemini haigeks jääma.
Üldiselt leiti, ning seda on ka varem paljudes uuringutes leitud, et treeningul on kehale põletikuvastane mõju. Regulaarne treening parandab immuunsüsteemi toimimist ja lükkab edasi vanusest tingitud kehalised probleemid ja haigused. Kehaliselt aktiivsemad ja võimekamad täiskasvanud haigestuvad mitmetesse kroonilistesse haigustesse harvemini kui kehaliselt vähem aktiivsed. Samuti aitab kehaline aktiivsus lisaks krooniliste haiguste ärahoidmisele säilitada liikuvust ka vanemas eas.
Näiteks regulaarset treeningut harrastades:
- väheneb jämesoolevähi esinemisrisk
- on võimalik ära hoida või edasi lükata kõrgvererõhutõbe
- väheneb insuliinist mittesõltuva suhkruhaiguse tekkimise risk
- võib treening olla kasulik liigesepõletikega patsientidele
- paraneb üldine elukvaliteet
Ettevaatlik tuleb olla jällegi treeningute üle pingutamisega. Samas uuringus leiti, et haigusrisk suureneb sportlastel, kes tegelevad väga intensiivse treeninguga, näiteks võistlusperioodi ajal.
Kõige rohkem saavad treeningutest kasu inimesed, kes teevad 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset kehalist tegevust või vähemalt 75 minutit kõrge intensiivsusega aeroobset treeningut nädalas ja seda regulaarselt. Lihasjõudu arendavaid tegevusi, mis hõlmavad suuremaid lihasgruppe, tuleks sooritada kahel või enamal päeval. Rõhk on seega järjepidevusel, mitte koormuse astmel.
Mõned näited piisavast mõõdukast treeningust:
- Mõnel korral nädalas lastega koos jalgratastega sõitmine
- Iga päev 20-30 minutiline jalutuskäik
- Mõnel korral nädalas jõusaalis käimine
- Regulaarne golfi mängimine
Seega vajalik on lihtsalt alustada.
Elustiil mõjutab oluliselt sinu immuunsust
Puu- ja köögivilju sisaldav toit on immuunsuse hoidmise juures olulisel kohal. Mikrotoitainete puudused võivad immuunsüsteemi tegevust pärssida. Näiteks on immuunsuse jaoks oluline piisav D-vitamiini, tsingi, raua, foolhappe, vitamiin A, B6, ja E tase organismis. Lisaks on olulisel kohal piisav uni, 7-9 tundi päevas.
Toidulisandite mõju inimese immuunsusele on individuaalne. Ise olen hakanud tarbima C-vitamiini, kibuvitsa ja musta pässiku ekstrakti sisaldavat toidulisandit Chaga Immuno Elixir. Selles sisalduv ravimseen chaga ehk must pässik on tugev antioksüdant. Chaga sisaldab B-vitamiini, flavonoide, fenoole, vaske, kaltsiumi, kaaliumi, mangaani, tsinki ja rauda. Just nende ainete vajakajäämine halvendab immuunsüsteemi tööd. Üks haiguste tekitaja kehas on oksüdatiivne stress, mida saab vähendada antioksüdantide tarbimisega. Chaga ja kibuvits on tugevad looduslikud antioksüdandid. Kuid sarnast mõju avaldavad ka punased viinamarjad, mustikad ning marjad üldiselt, tumerohelised ja oranžid köögiviljad, näiteks maguskartul, spinat ja brokoli. Muidugi ei tasu unustada meie oma rahvameditsiinis nii hästi tuntud küüslauku, millel on looduslikud antibiootilised omadused.
Vitamiinide ja mineraalainete vajadus suureneb näiteks:
- stressi puhul
- füüsilise koormuse kasvades
- vananemisel
- väikelapse eas ja raseduse ajal
- antibiootikumide tarvitamisel
- maksahaiguste puhul
- sünteetiliste lisaainete rohkel kasutamisel, suitsetamisel jm toksiinide organismi sattumisel
Allikas: “Tervis toidust”, Tervisliku. ja tasakaalustatud. toitumise alused – Annely Soots
Kehas olevate mikrotoitainete puudust tasub kontrollida kord aastas tehtavate vereanalüüsidega. Näiteks on Synlabil uus organismi vastupanuvõimet hindav vereanalüüside pakett. Personaalne uuring annab ülevaate just organismi vastupanuvõimest infektsioonidele, seal hulgas viirushaigustele. Muuhulgas saad teada, kas oled paranenud korduvalt läbipõetud infektsioonidest või peaksid tarvitama lisapreparaate oma immuunsuse toetamiseks.
