Meie harjumused on tugevalt seotud sellega, kui hästi suudame oma eesmärke saavutada. Kui treeningud ja toitumise muutmine ei paista kuidagi moodi aitavat, tuleks ausa pilguga vaadata otsa käitumismustritele, mis meid takistavad. Emotsionaalne söömine on üks selline kaval paharet, mis paljude kaalulangetuse või tervislikuma minapildi saavutamise teel ees seisab.
Emotsionaalse söömise algpõhjus on negatiivne tunne, seisund või situatsioon, mille meelevallas inimene end leiab. See võib olla tööstress, rahalised probleemid, tervisemured või suhteraskused. Negatiivsed emotsioonid võivad tekitada emotsionaalse tühimiku, mida toit kiirelt kuid ajutiselt täidab. Emotsionaalsed sööjad haaravad negatiivsete tunnete leevendamiseks või allasurumiseks toidu järele väga tihti ning tunnevad sageli pärast tarbetut söömist süümepiinu. Emotsionaalseid sööjaid on rohkem naiste kui meeste seas.
Emotsionaalse söömise tuvastamiseks tuleb esmalt teha vahet füüsilisel ja emotsionaalsel näljal. Selleks, pane tähele, kuidas tunned ennast enne ja pärast söömist.
Füüsiline nälg
- Tekib aja jooksul
- Sul on isu erinevate toidugruppide järele
- Tunned täiskõhutunnet ning lõpetad söömise
- Sa ei seosta söömisega negatiivseid tundeid
Emotsionaalne nälg
- Tekib ootamatult ja järsult
- Ihkad süüa vaid kindlaid toite
- Võib lõpmatult süüa, ilma, et tunneksid täiskõhutunnet
- Tunned peale söömist häbi või süütunnet
Paljud emotsionaalsed sööjad on ühtlasi inimesed, kes peavad pidevalt erinevaid dieete. Söömisprobleemide puhul ei aita teatud „halbade” toitude vältimine või lihtsalt enda piiramine ja näljas hoidmine. Pikemas perspektiivis on tegu ajutise lahendusega ning soovitud tulemust ei saavutata. Psühholoogilisest vaatenurgast on dieetide puhul tegu millegi äravõtmisega. Tunne, et jääd ilma millestki soovitust, paneb seda veelgi rohkem ihkama ning viib liigsöömiseni. Kui mõtled, et ei tohi jäätist, pitsat, šokolaadi või muud meelepärast süüa, siis on sinu mõtted täidetud just nende toitudega. Selline mõtteviis paneb fookuse sellele, mida sööd, mitte, miks seda sööd. Lõppkokkuvõttes ei toimi dieedid seetõttu, et keskenduvad vaid toidule, kuid mitte liigsöömise põhjusele. Pane tähele, et kui pöördud raskel hetkel toidu poole, keerad selja millelegi muule enda sees.
Emotsionaalset nälga on toiduga raske maha suruda
Kõhu täis söömine võib toimida hetkeks, kuid viia veelgi rohkem rivist välja pärast söömise lõpetamist ja nö vaimsele selgusele tulekut. Emotsionaalse söömise ring ei lõppe enamasti enne kui inimene tegeleb oma rahuldamata emotsionaalsete vajadustega või muudab oma käitumist ehk siis loob uued seosed negatiivsete tunnetega toimetulekuks.
Emotsionaalsest söömisest vabanemise teel ongi esimeseks sammuks see, kui leiad oma negatiivsete tunnetega tegelemiseks uue viisi, mis ei hõlma toitu. Pead endale teadvustama, miks haarad erinevate toitude järgi ning treenima oma aju toidu asemel tegelema mõne muu tegevusega. Selleks on hea näiteks minna värskesse õhku jalutama või kasvõi helistada oma lähedasele.
Meie kultuurile on omane kasutada just toitu auhinnana. Lähme välja sööma, et tähistada kooli lõpetamisi, aastapäevi ja muid tähtsündmusi elus. Tähistame sünnipäevasid koogiga ning kes ei mäletaks vanemate manitsust, et magustoitu ei saa enne soolase toidu lõpetamist. Pole ime, et paljud kasutavad toitu enda premeerimiseks või õnnetunde loomiseks. Muidugi pole midagi valet mõnikord koogiga tähistamises. Pane aga tähele, kui tunned, et premeerid end toiduga ka tühistel põhjustel või oled toidust kui tasust tõsiselt sõltuv ning see mõjub halvasti su kehakaalule. Sellisel juhul tasuks enda motiveerimiseks ja heaolu tekitamiseks hakata valima tegevusi, mis ei sisalda toitu. Olgu see siis uus maniküür, tass teed, päeviku kirjutamine, enda premeerimine lemmiksarja vaatamise või raamatu lugemisega. Soovituslik on katsetada erinevaid tegevusi, et endale kõige sobivam leida. Näiteks võid teha endale nimekirja lemmiktegevustest, mis teevad sulle rõõmu, kuid mida ei saa endale alati lubada.
Märka emotsionaalse söömise mustreid
Emotsionaalne söömine on õpitud toimetulekumehhanism, mis maskeerib peaaegu alati mõnd sügavamat probleemi. Peidetud emotsioonid ja mõtted motiveerivad sageli meie käitumist, ilma et seda endale teadvustaksime. Ühed söövad selleks, et emotsioone vältida, teised pöörduvad toidu poole, et tulla toime abituse või rahulolematusega. Mõtle, kas on mingeid kindlaid tundeid, mida üritad eemale tõugata. Kui pöördud ärritatud olekus automaatselt toidu poole, on esmatähtis seda nähtust vaadata uudishimu, mitte halvakspanuga. See võimaldab mõista, miks nii käitud.
Oluline esimene samm ongi leida seos konkreetsete emotsioonide ja söömise vahel. Iga kord kui märkad emotsionaalse söömise perioodi, tee märkmeid selle kohta, kuidas end enne tundsid. Lõpuks võid hakata teatud mustreid märkama. Näiteks võid tunda end üksiku või rahulolematuna ning seejärel tunda palavat soovi magusat süüa. Peale söömist on esialgne tunne lahtunud. Seda sisemist tühjust täitiski sümboolselt toit. Seal juures võid endalt küsida, millest elus puudust tunned ja mis tekitas seda rahulolematuse tunnet ja kas sinu võimuses on midagi muuta?
Kuigi täpsed põhjused erinevad, proovivad peaaegu kõik emotsionaalsed sööjad ennast toiduga lohutada. Muutumise võti on leida viis, kuidas enesetunnet sõnade, mitte toiduga paremaks muuta. Pööra tähelepanu oma sisekõnele ja leia üles oma sisemine kriitik. Nüüd vaata tema häält tähelepanelikult ja mõtle, kas pöördud enda poole sina või mina vormis. Kui märkad, et räägid endaga teises isikus, tasub sisekõne pöörata mina vormi. Järgmiseks kujuta ette, et ütled neid sõnu kellelegi teisele. Kui sa ei ütleks seda oma armastatule, lapsele või sõbrale, siis ei tasu ka endale öelda. Seega ole tähelepanelik, millist tooni kasutad, kui endaga räägid. Lohutav ja pehme kõnetoon võib inimesele psühholoogiliselt mõjuda nagu verbaalne kallistus.
