Kuigi iga inimese täpne geneetiline kood on erinev, märkame sarnasusi kehatüüpide vahel. Meie keha välimus võibki anda aimu selle kohta, kuidas organism toitaineid töötleb. Seda infot saame kavalalt ära kasutada toitumise korrigeerimisel ning kiiremini hea vormi saavutamisel.  

Kolm peamist kehatüüpi töötas 1940. aastatel välja Ameerika arst William Herbert Sheldon, kes kasutas neid inimeste iseloomuomaduste kategoriseerimiseks. Kuigi hiljem tunnistati tema teooria vigaseks, jäid füüsilised kehatüübid treenerite, arstide ja toitumisnõustajate kasutusse siiski. Kuigi tegu pole imevalemi või igale ühele sobiva lahendusega, võib kehatüüpe pidada tööriistadeks, mille abil saab luua individuaalsemaid treeningprogramme. Idee seisneb selles, et inimesed sünnivad päritud kehatüübiga, mis põhineb nende skeleti ehitusel ja kehakoostisel. Oma kehatüübi teadmine võimaldab luua personaalsemaid kavasid, saavutada eesmärke ja jõuda oma täispotentsiaalini nii välimuses kui treeningus.

Kehatüüpi arvesse võttes saab inimene valida endale sobiliku makro- ehk põhitoitainete vahekorra. Samuti annab kehatüüp informatsiooni inimese ainevahetuse ja hormoonide kohta ning on sisuliselt väline näitaja selle kohta, kuidas keha tarbitud toitaineid töötleb. Igal kehatüübil ongi oma iseloomulikud välised jooned, mille põhjal määratakse erinev makrotoitainete vajadus.  

Sale ja kerge kehakaaluga ektomorf

Ektomorfid kipuvad kehakujult olema pikad, kõhnad, madala rasvaprotsendi ja kaaluga. Tavaliselt on neil ka väiksem luustik, õlad enamasti kitsamad kui puusad. Ektomorfidel ei ole lihtne kaalus juurde võrra ega ka lihasmassi kasvatada. Seda eelkõige seetõttu, et ektomorfidel on kõrgem baasainevahetuse kiirus ehk nende keha põletab puhkeolekus rohkem kilokaloreid.

Kuna ektomorfid suudavad kilokaloreid kiiremini põletada, taluvad nad kolmest kehatüübist kõige paremini süsivesikuid. Toitumiskavadesse võivad nad lisada rohkem süsivesikuid ja vähem rasvu. Süsivesikutest tasuks valida töötlemata ning aegalaselt imenduvaid süsivesikuid, mis hoiavad kõhu kauem täis. Tarbides lihtsaid süsivesikuid võib pealtnäha ektomorfil olla palju vistseraalset ehk kõhuõõnesisest rasva, mis peitub organite ümber ja sees.

Makrotoitainete jaotus ektomorfide jaoks: 55% süsivesikuid, 25% rasvu, 20% valku.

Lihaseline mesomorf

Mesomorfid on keskmise kehaehitusega, lihaselised ja liivakella figuuriga. Sellel kehatüübil on geneetiline soodumus lihasmassi kasvatamiseks. Kaalu tõus ja langus ilmneb mesomorfidel peale toitumis-ja sportimisharjumuste muutmist kiiresti.

Kuna mesomorfide keha eelsoodumus on lihasmassi kasvatada, siis vajavad nad kolmest kehatüübist kõige rohkem energiat. Treeningu käigus kasvavad lihased vajavad püsima jäämiseks rohkem kilokaloreid. Samuti vajavad nad kõige rohkem valkusid. Mesomorfid tunnevad ennast enamasti kõige paremas vormis siis, kui tarbivad kõiki makrotoitaineid peaaegu võrdselt.  

Mesomorfidele sobiv makrotoitainete jaotus: 40% süsivesikuid 30% rasvu, 30% valke.

Kaalus kergesti juurde võttev endomorf

Endomorfidel on soodumus rohkem keharasva tekitada ja hoida. Endomorfidel on kõige madalam süsivesikute taluvus. See tähendab, et nende keha muudab süsivesikud kergemini suhkruteks ja ladustab rasvana. Endomorfidele on iseloomulik ka aeglasem baasainevahetus. Keha ei põleta nii palju kilokaloreid puhkeseisundis, mistõttu on energia ladestumine rasvana soodustatud.

Endomorfid ei peaks üle pingutama kõrge kiudainesisaldusega toitudega. Endomorfid peaksid sööma valke, tervislikke rasvu ja süsivesikuid võrdses vahekorras. Süsivesikute allikaks peaks olema peamiselt juur- ja köögiviljad ning täistera. Endomorfidel on parim tarbida süsivesikuterikkaid toite peale treeningut. See aitab soodustada lihaskasvu, ilma rasvade osakaalu suurenemiseta. Endomorfid peaksid prioriteediks seadma valkude ja rasvade söömise ja süsivesikuid tarbima teisejärgulisena. Just rasvade tarbimine on endomorfidele soovitatav, sest rasval on veresuhkru taseme kõikumisele minimaalne mõju.

Endomorfidele soovitatav makrotoitainete vahekord: 35% süsivesikuid 25% valke 40% rasvu

Enamus meist ei esinda vaid ühte kehatüüpi

Enamasti ei lange inimesed ühte kehatüübi alla, vaid on segu kahest või isegi kolmest. Samuti on võimalik kehatüübi muutumine aja jooksul, olenemata sellest, millise tüübiga inimene kõige rohkem antud ajahetkel sarnaneb. Näiteks võib olla pealtnäha mesomorfile sarnanev kulturist hoopis endomorf, kes on suure pühendumusega treeninud ning toitumist jälginud. Samuti võib ta olla ektomorf, kes on aastate viisi toidulisandite ja jõutreeningu abil enda kehakaalu suurendanud.

Kehatüüp kirjeldabki inimese keharasva ja lihasmassi suhet ning on elu jooksul harjumustega muudetav. Küll aga on teadusuuringud leidnud, et pärilikkuse roll on osade tüüpide juures suurem. Identsete kaksikutega tehtud uuring leidis, et nii mesomorfia kui ektomorfia on 70 protsendi ulatuses seotud geneetikaga. Endomorfiat seostati aga vaid 30 protsendil juhtudest geneetikaga. Võrdluseks on inimese pikkus päritav 80 protsendi ulatuses.  

Kuna kehatüübid ei ole nö kivisse raiutud, siis ei saa neid võtta üldiste toitumisreeglite aluseks. Kehatüübid iseloomustavad võimalikke erinevusi ainevahetuses, aktiivsuse tüübis ja toitainete vajaduses. Need on tööriistad personaaltreenerile ja toitmisnõustajale ning võib pidada edasiarenenud toitumisprogrammide osaks. See on kui abinõu, mida võiks proovida siis kui peamised strateegiad ja fundamentaalsed toitumissoovitused ei ole toiminud.